Natuke käsitööd

Mõned jõulusemad asjad:

Tööl töine päev, kohal 15 pisikest. Vaatamata tugevale tuulele aetakse meid lastega õue. No ilm pole kõige hullem, aga vaadates õõtsuvaid puid, hakkab natuke kõhe küll. Ma ju ei näe puu sisse, kas see on mäda või mitte. Jääb uskuda, et asjatundjate poolt terveks tunnistatud puud ka tormile vastu panevad. Ekstreemsed ilmad on muidu lahedad, aga kui pead hulga laste eest vastutama, siis tahaks enne mõelda ja siis tegutseda. Sellise lastehulgaga oleks hea meelega piiratud alal viibinud, aga see oli just suurte põlispuude all ja hirmsat oksaräga täis. Seega tuli olla koos teistega. Pole hullu, sain enamvähem hakkama küll, kuigi üks tegelane suutis end siiski ka õue jätta.

Millal ometi muutuvad sõimerühmad väiksemaks. Lõin kokku kohalkäimise tabelis olevad arvud. Novembris on keskmiselt iga päev 13.27 last kohal olnud. Õudselt väsitav.

Hommikul hakkab juba rabelemine peale, sest peaaegu kogu seltskond saabub kohale 8-8:30. Söömine, seejärel teen lastele tegevuse, kus otsime karbist päkapikke ja siis jutustan käemänguna jutu kahest päkapikust. Seejärel veel 15 lapsega kleepimine, vahepeal muusikasse, siis kleepimine ülejäänutega. Potiring, kõikide laste õueriietesse toppimine, õues pidev laste ülelugemine, vaatamine, et neil oleks ohutu. Tuppa tulles taas riietumine, pesemine, toitude jagamine, laste veenmine selles, et hapukapsasupp on imehea (no 15st 2 sõi taldriku ikka tühjaks ka). Laste magamise ajal saab hetkeks hinge tõmmata. Manustan tassi rohelist teed ja koon sokki, et olla valmis õhtuseks. Ärkamise järel seltskonnaga võimlema, siis riietuma, sööma. Õhtune mängimise aeg on kõige väsitavam. Tasapisi hakkavad lapsed koju minema, aga enne viit eriti hinge tõmmata ei saa, tuleb kogu aeg ringi liikuda. Kes vajab lohutamist, kelle energiat tuleb millegagi maandada, kellele midagi kätte anda, kes soovib mingit konkreetset mängu saada jne. Lisaks tuleb anda igale vanemale lapse päevast veel ka tagasisidet, vastata küsimustele, nõustada jne. Lapsevanemaga vesteldes peab samal ajal ka lapsi jälgima ja nendega tegelema. Õhtuks oled läbi, mis läbi.

Paras laste arv sõimes oleks umbes 8-12, siis saaks tööd nautida ka ja leiaks aega iga lapse eripära silmas pidada. Viimasel ajal on tegu rohkem karjatamisega. Aru ma ei saa, miks nii paljud arvavad, et sõim on lapse arengule hirmus vajalik, sellise kisa-kära sees olemine 5 päeva nädalas ja 10 tundi korraga küll eriti arendav ei tundu. Iga laps tahab ju saada jagamatut tähelepanu.

Köhanädalavahetus

M. reedel enam kooli ei saanud. Köha muutus tugevaks ja tekkis ka kerge palavik. Nädalavahtusel köha tugevnes ja tugevnes, palavik kuni 39. Tubane nädalavahetus.

Koristasime elamist, heegeldasin vahelduva eduga jõululina pitsi. Pikalt ju heegeldada ei saa, ranne muutub liiga valusaks, aga natukesehaaval sai pits valmis. Nüüd veel vaja kanga ääred korralikult palistada, mõtlesin algul masinaga palistada, aga vist teen käsitsi.

Laupäeval küpsetasin sibula-seenepirukat. Retsept raamatust 100 pirukat. Sai imehea. Teen teinekord veel.

Pühapäeval tegin esimest korda elus hernesuppi. Täiesti lihtne teha ja odav ka, aga podiseb tulel kaua-kaua. Sai hea.

Orhidee

Aknal olev orhidee, mille ostsime botaanikaaiast kevadiselt orhideenäituselt, hakkas õitsema. Plaanisin juba tükk aega tagasi fotot teha, aga ikka tuli midagi vahele ja ununes. Siin siis pildid sellest, milline ta laupäeval välja nägi.

Sügistormine päev kodust eemal

Jube ilm, olen nn põllupealses külas. Maja naksub, tuul tuhiseb akna taga ja vihm sajab nii kõvasti, et teise korruse toas muutub vägagi lärmakaks. Teeme inhalatsioone, loeme mitu raamatut läbi, teeme koos mosaiigi valmis jne. Päev möödub kiiresti. Hommikul M-M ärkamist oodates saan valmis paar käterätipitsi jõuluteemalistele rättidele. Pildid lisan hiljem.

Veel lõpetusi

Kapist tuleb välja veel lõpetamata asju. Natuke ponnistamist ja väike hunnikuke on korda tehtud.

Kleit Barbile. Nukuriiete tegemiseks on hea igasuguseid lõngajääke ära kasutada. Kahju, et endal tütreid pole, tööl ka keegi Barbidega ei mängi... Muidu teeks neid tualette palju-palju.

Müts, kootud sokilõngast ringselt nr 3,5 varrastega. Omanikku pole, kuna endale sai väike ja tegin endale uue. See küll natuke suureks veninud.

Eelmise talve heegeldusvaimustuse viimasena valminud linik.

Valminud on lausa 5 sokki. Muster on Knitty.com lehelt Baudelaire. Lähevad jõulude ajal kingitusteks ja neid tuleb paar tükki veel.

Müts

M. saab endale uue mütsi. Kootud on sokilõngast nr 2,5 varrastega ja ringselt. Lõnga omapära annab mütsile vahva triibumustri. Ülejäänud lõngast on plaanis teha sokid ja võibolla ka kindad.

Kana kolmel moel

Kodune toimetamist täis päev. Hoida on neljane tüdruk, kellega saab palju kohvikut mängitud, raamatut loetud jne. Tema uinumist jälgides valmib taas üks pits käterätile. Kui suurem ports valmis, siis tuleb ka pilt. No ei viitsi iga serva heegeldamise järel kohe otsi sisse ajada. Laiskvorst.

Lõunaks esimene kanaroog: tatar kanakastmega. Kastme idee Pere ja Kodu retseptilisast. Lisaks kanalihale on kastme sees paprikat ja hapukurki. Mulle endale see meeldib.

Õhtuks kanast teine roog: natuke vürtsisem riisiga pajaroog. Üheks lemmikuks on saanud taipärane magus kaste, see teeb roa mõnusalt vürtsiseks, lisaks natuke kangemaid pipraid ka.

Kolmas roog saab ainult alguse: kanast ülejäänud kondisem osa saab puljongiks.

Lõpetamata asjadest saavad lõpetatud...

Kirjutan tagantjärgi blogi ja püüan meenutada, mis vahepeal toimunud.

Reedel tööl natuke kergem päev, kolmapäeval toimunu on jätnud kõigile oma jälje. Nendime tööl, et mõnda asja tuleks parandada, aga üldiselt jätkame samamoodi edasi. Lihtsalt kõik saab uuesti üle vaadatud ja räägitud. Õnneks on lapsi natuke vähem, aga need on nädalast nii väsinud, et kalduvad suurele aktiivsusele. Ohjeldamine võtab hullult energiat.

Eilsed märksõnad: koristamine, šoppamine, külaskäik, film. M. vajab õhemat mütsi, lõngaotsingud annavad ühe tulemuse, kas sellest aga ka müts saab, on iseasi. Alustus on tehtud. Hommikul kalmistul, seal riisumist ja lihtsalt olemist. Õhtul natukeseks külla, selgub, et kaks väikest selli on hakanud juba võõrastama ja väga palju juurde õppinud.

Täna olen hunniku lõpetamata töid ära viimistlenud ja ka pildistanud. Siin siis ülevaade:

Need pitsid valmisid suvel 2010 Saaremaal. Pitsi muster on pärit Erna Aljasmetsa raamatust Heegeldatud äärepitsid, pits nr 39. Mitu selle pitsiga rätti on juba ära kingitud, viimased kaks ootasid lõngaotsade peitmist.

Eelmise nädala töö või õigemini mõnda aega tagasi alustasin, kuid siis jäi pooleli, kuna käsi ei talunud heegeldamist, mida tuleb ette, kui olen järjest liiga palju heegelnõela liigutanud.

Liannist ostetud sokilõng ja sellest saanud sokid, lõng Steinbach Wolle Aktiv Pronto, vardad nr 3.

Sokid väikesele lapsele, omanik veel leidmata. Lõng on Titan Wool ja Winner, vardad nr 2,5

Lõng Katia Topi, sall valmis tänu sellele, et tahtsin sellest lõngast kududa, tundus nii mõnus ja pehme. Kududa kõige hullem pole, aga vormi see sall ei hoia. Samas on kaela ümber hästi mõnus. Päris rahul tulemusega pole. Tahaks proovida selle lõnga koosmõju mõne teise lõngaga.

Sall mehele, valmis juba eelmisel kevad-talvel, aga kuna ilm läks soojaks, siis jäi ootama uut talve. Loodetavasti kantakse rõõmuga. Muster on lihtne, jäi kuskil netiavarustes silma. Vahelduvad parem- ja pahempidised silmused, tekib mõnus ruudustikumoodi muster. Lõng on Novita firma oma, täpne nimetus pole enam meeles. Salli juurde kuulub ka samast lõngast lihtne soonikkoes müts.

Selle liniku lõpetasin millalgi aasta algul, aga viimistletud sai alles täna. Motivatsioonipuudus, mis muu. Ikka jäävad need viimistlused laiskuse taha pidama.

Veel mõned äärepitsid:

Ja üks vest ka, mis oli valmis, aga vajas aurutamist. Tegelikult on tegu juba vähemalt vol nr 2-ga. Seda juhul kui sama mustriga ja õpetusega varrukatega kudumeid ei arvesta. Muster pärineb ajakirjast Käsitöö, aga on kohendatud. Kaelus ja käeaugud on üle tehtud vähikäigul tehtud kinnissilmustega. Soonikuga eriti rahul pole, sest see kipub natuke rulli tõmbama, seda just mitte eriti mulle meeldivas suunas...

Täna oleme perega mänginud Katani asustajaid, selle tegevuse juures käis ka heegelnõel kiiresti-kiiresti, samuti hommikul Tähelaeva vaadates. Nii on õhtuks taas kolm värvilist pitsi juures. Lõuna Nõmmel Sõõrikukohvikus, sügisene jalutuskäik sinna ja tagasi.

Täna valminud tööd:

Koolitus

Kaks lõunat on möödunud esmaabi koolitusega. Leidsime rühma kummakski lõunaks kaks ema laste und valvama. Tublid emmed! Saime nii terve rühma meeskonnaga rahulikult esmaabi õppida-meelde tuletada.

Kolmapäev oli jube. Kohal oli 18 last, enamus kahesed, kolm natuke nooremad. Õhtuks olin täitsa läbi. Õhtupoole sattusin lugema kurba uudist, juhtunu jõudis tegelikult kohale alles õhtuks. Paneb mõtlema, kas mitte siirduda tegema midagi, mis ei tähenda nii suurt vastutusekoormat...

Mitte ei mõista, kuidas küll saab olla nii väikeste laste juures nii vähe täiskasvanuid? Aga mis teha, tuleb kuidagi hakkama saada. Õnneks enamasti on siiski natuke vähem lapsi kohal, esimesed lasteaia-aastad ju tavaliselt haigusterohked.

Töine värk...

Pühapäeva õhtul küpsetasin kaks keeksi, esmaspäeval peale inglise keelt veel kaks. Need läksid õhtul tööl isadepäeva ürituse lõpetamiseks. Tundub, et kõigile sobis. Ettevalmistustöödena lõikusin eelmisel nädalal hulgi kalendreid ribadeks. Lastel koos isadega oli meie rühmas ülesandeks kujundada üks vahva sell, kes koos lastega nende rühmas võiks käia. Nii mõnigi isa sattus hoogu, teine osa hoidis eemale. Nii nagu ikka. Kadusid oli ka: esmalt lõhkusin ühe taldriku, seejärel lagunes rühmas olev kapp (ei midagi hullu, kapp nüüd nii umbes 7 cm madalam). Ootame uut kappi.

Isadepäev

Isadepäev koduses õhkkonnas. K. küpsetas laupäeva õhtul keeksi, mida siis isadepäeva hommikul nautisime. Päeval väike poetiir ja õhtu ahjukanaga. Mõnus!

Päev iseendale, natuke toimetamist ka...

Käisime maal, püüdsin fotokaga tabada ilusaid hetki.

Ka aias jäi palju ilusat silma.

Tagasiteel mõnus kõhutäide tee ääres olevas trahteris, mis on minu absoluutne lemmik. Seekord valisime vana hea kanapaja, mis oli taas ülimaitsev. Suvalises külakohas asuvad teeäärsed "peidus" söögikohad üllatavad. Kellele jääb silma Raplamaal silt Arturi trahter, astuge julgelt sisse, heast kõhutäiest seal ilma ei jää!

Konverents

Üle pika aja tööga seonduvalt konverentsil, seekord teemaks meediakasvatus lasteaias. Päris mitu ideed, mida tahan järele proovida, hulgaliselt infot (osa tundus vajalik ja huvitav). Kohtumised tuttavatega...

Kiire käik...

Reedel peale tööd sai teoks sõit Lõuna-Eestisse. Nädala sees sai tänu mu isale meie autoloks taas töökorda, sõitsime seekord kahekesi, et autoga laupäeval taas koju tagasi sõita. Rongisõit oli üsna kannatust proovile panev. Balti jaama saabudes ja tühjenedes Tartu poolt saabujatest, täitus rong taas reisijatega ja asus teele Tartu suunas. Ja ikka vägagi täis sai rong. Küte oli muidugi põhja keeratud, aknad kinni, ventilatsiooni lubas sõbralik piletimüüja aastal 2014. Viimane ots teekonnast möödus oodatust kiiremini, seda siis seekord bussiga, mis iga posti juures kedagi maha lasi või peale korjas. Tänu tuttavale marsruudile me end eriti eksinuna ei tundnud ja suutsime õigesse sihtkohta edukalt kohale jõuda.

Laupäeval siis tagasi autoga, tehes mõned peatused ka: asjade pealevõtmiseks, kalmistul käimiseks, keha kinnitamiseks. Oli ilus päev.

Pildile püütud

Avastasin, et pole pildile saanud valminud kudumit. Mulle see meeldib, aga lõnga valikuga läksin alt. Liiga kare palja ihu peal kanda. Proovin leida mingi aluse, mille peal saab siiski kanda. Kappi üle vaadates igatahes midagi sobivat silma ei jäänud.

Viimistletud said ka mõned õlasallid, muster on Annis. Must on neist kõige esimene katsetus ja väiksema silmuste arvuga. Viimasena valmis valge sall. Need sallid lähevad kingituseks headele sõpradele.