2 kätesoojendajat

Meisterdasin valmis veel ühe kätesoojendajate paari. Pealmine nähtav kiht on lõngast Novita 7 Veljestä, sisse kootud voodriks teine villane kinnas valgest sokilõngast. Varras nr 2,5. Kindad kootud Novita.fi lehel oleva õpetuse järgi. See on maailma üks lihtsamaid õpetusi üldse. Kooliajal ei olnud kinda kudumine just kõige meeldivam asi, mida kooliprogramm nõudis ja seetõttu ma kuni selle aasta sügiseni vältisin igati kinnaste kudumist. Nüüd aga valmib kinnas kiirelt ja kergelt.

Siin kinda "sisu" ka näha

Midagi rohelist endale

Avastasin külmade ilmade saabudes, et kapis pole ühtegi sooja mütsi. No tegelikult ikka oli mõni, aga mitte päris see, mida vaja. Nii pusisin endale ühe sooja mütsi ja selle juurde ka kindad. Sellised väga lihtsad ja igapäevased. Korra sain külmema ilmaga katsetatud ja nüüd ilm sula, mis sula.

Vardad olid seekord nr 3, lõngaks Novita 7 Veljestä kunagi ostetud roheline, lisasin juurde veel mõnusat mohääri -  Pukase nimelist lõnga. Esimese hooga oli müts natuke lai ja seetõttu kudusin ka kindad natuke suuremad. Natuke vanutamist tegi nii mütsi kui kindad mõnusalt karvaseks ja tihedaks.

Detsembri puna-roheline sai ka kõik kokku ühele pildile:

Aasta lõpus plaanis kahtedele kinnastele teine soe kiht sisse kududa. Ja ühed rohelised kindad on veel valmimas.

Kindad soojemaks

Mõni aeg tagasi kudusin prooviks ühed täiesti tavalised valged labakud, millele järgnes veel kaks paari natuke uhkemaid kindaid. Seoses külmade ilmade tulekuga tuunisin need kõige esimesed labakud soojemateks. Kudusin sinna sisse ühe sooja kinda, muutes labakud kahekordseks. Paar külma päeva olen õues kindaid hoolega katsetanud, tõesti soojad ja mõnusad. Ka pikemal õuesviibimisel on käed olnud mõnusalt soojad.

Praegu on käsil endale mütsi ja kinnaste kudumine. Tulemas on midagi tõeliselt rohelist.

Köögi tuunimine vol. 3

Nii, nüüd on köögis ka uued pajalapid. Värvi kohe natuke rohkem. Värvid pärinevad taas Juuru seelikust. Heegeldatud edasi-tagasi ridadena, mõlemad pooled on samasugused. hiljem on kaks poolt kokku heegeldatud. Kogu töö on kinnissilmustes ja heegelnõel oli nr 4. Lõngad on needsamad, mis olid toru ümbrise heegeldamisel.

Sellised nad siis saidki:

Köögis on kohe teine ilme kui akna ees uus kardin ja ka kappide poole peal natuke värvi. Mõtetes mõlgub veel mitu vidinat, mida võiks veel lisaks teha. Presskannule oleks igatahes kohe kindlasti soojendajat vaja ja toolidele annaks palju juurde ilus kate. Enne maailmalõppu need valmis ei jõua, aga no eks pärast jõua ka.

Köögi tuunimine vol. 2

Uus kardin nõudis kööki ka uut katet köögi seinal olevale gaasitorule. Eelmine oli rohekates toonides ja ei sobinud enam kuidagi. Kardinat vaadates tekkis idee proovida seekord teha midagi rahvuslikku. Eeskujuks sai Juuru seelikukangas, kuna abikaasa esivanemad sealtkandist (pilt siin) ja tulemuseks on torul seljas selline heegeldis.

Lähemalt ka:

Materjaliks lõngakoti jäägid (põhivärv Novita 7 Veljestä, heleroheline Albin Promotions Silja, Helesinine ja tumesinine pärinevad ühest harutatud vestist, kollane ja valge ja kirsipunane leiud lõngakasti nurgast), heegelnõel nr 3,25. Heegeldatud on edasi-tagasi ridadena ja pärast toru ümber kinni traageldatud (saab vajadusel eemaldada ja pesta).

No ja kui järele mõelda, siis oleks nüüd vaja sama mustriga teha ka pajalapid ja presskannule kasukas selga.

Köögi tuunimine

Mitu päeva heegeldamist ja sobiva kanga otsimist on nüüd lõpuks köögis uuem ja jõululisem olek. Lihtne sirge kangas, natuke kardinapaela ja 2,2 m ise heegeldatud pitsi - valmis uus kardin.

Kardina allääres olev pits natuke lähemalt ka:

Pitsi mustri leidsin suvel internetiavarustest ja kribasin üles, et teha hallikatele linastele käterättidele pitsi, millest osa on ka valmis, aga ootab lõpetamist. Muud tegemised on lihtsalt vahele tulnud. Nagu seesama kardinategugi.

Kolmanda advendi puhul oli meie laual pisike kuusk, mille me pärast ka nahka pistsime. Maistses eriti hea.

30 lilleõit lilleaias

Kaua tehtud kaunikene, aga nüüd on ta lõpuks valmis. 30 lilleõit on saanud kokku vanaema lilleaias. Iga lill koosneb südamikust, mille ümber kuus kuusnurka ja nende ümber omakorda 12 kuusnurka. Selliseid "lilli" on kokku 30, lisaks veel taustal olevad kuusnurgad. Kui palju kuusnurki ma omavahel kokku õmblesin, seda pole ma kokku lugenud.

Tekk sai mõnusalt suur ja soe, strateegilised mõõdud on 190x260 cm. Teki sees on jupikesi igasugustest erinevatest kangastest, nt minu kunagine suvekleit, kitli õmblemisest järele jäänud jupike jne.

Vanaema lilleaia tehnika on tõeliselt põnev. Iga kuusnurk tuli esmalt papitüki külge kinnitada ja siis need omavahel käsitsi kokku õmmelda. Alguses polnudki mõttes, et tuleb nii suur tekk, tahtsin lihtsalt proovida. Hakkas meeldima ja nii moodustuski lõpuks nii suur tekk, et saab ennast sinna sisse üleni ära peita.

Kõige suurem katsumus oli teki viimistemine, eks sa katsu panna kokku kahte kangakihti ja mahulist vatiini, kui elamises seda kõike täies ulatuses laiali laotada ei saa. Oli juba mõte, et viin kogu selle kuhja töö juurde. Seal seda pinda jagub, kuhu tekk oleks ära mahtunud.