Pipi

Sipsikule sooviti sõbraks Pipit. Päris suur väljakutse, aga selline ta sai. Kõige hullem pusimine oli leida sobivat tooni lõnga juusteks ja siis normaalne Pipi moodi soeng pähe saada. Olen natuke kurb, sest kuidagi ei leidnud kohta tedretäppidele, aga vähemalt kodused arvavad, et on Pipi moodi küll. Lõngadeks on erinevad Dropsi lõngad, koostis 100% meriino, heegelnõel 3,25. Pikkus 40 cm.

Ruudud aasta ema tekile

Võtsin sel aastal julguse kokku, et osaleda aasta ema teki valmistamisel. Minu kaks ruutu on siin piltidele püütud. Naturaalvalge Jil ja varras 2,5. Loodetavasti on nad ikka täiesti sobivad ja jõuavad sinna teki sisse. Igatahes homme lähevad need posti.

Minu esimesed katsetused pärlite maailmas

Märtsi alguses oli mul olemas ainult tahtmine proovida midagi pärlitega seonduvat. Kodus kappe sättides sattus ette 2007 aasta Pere ja Kodu ajakirja kaks väljarebitud lehekülge. Ilmselt olin need millalgi ajakirjast välja tõmmanud mõttega seal olevat proovida. Hea ajastus lehtede leidmisel viis mind poodi seemnehelmeid ja vasktraati hankima. Õhtu otsa pusimist ja esimene liblikas sai valmis. Teisel õhtul valmis teine. Seejärel tekkis juba hasart proovida midagi kolmemõõtmelist. Pidin ma seda üldse soovima....kui palju vahvaid pärlitest asju tuli otsinguga välja. Valisin proovimiseks välja roosi, mille kroonlehed on juba roosiõieks vormunud, plaanis veel proovida sellele paar lehekest ka külge panna ja siis rinnaehteks muuta.

Mis aga liblikatest edasi saab? Arvatavasti leiavad nad tee mõnele riietusesemele või kaunistavad edasi kevadeootuses tuba.

Krooksuja konnake

Heegeldamine kipub viimasel ajal domineerima. Järjest on minu juurde tulnud ideed erinevate asjade heegeldamiseks. Nähes ühes blogis vahvaid kootud linde-loomi, sain inspiratsiooni kuke ja kana heegeldamiseks. See tõi omakorda kaasa tibu ja munade heegeldamise. Ja sealt edasi tuli pähe, et Tšukovski jutukeses Tibu on ka konn, kes pori sisse kukkunud tibukest naerab. Eile õhtul haarasin teleri vaatamise juurde paar rohelist lõngakera ja heegelnõela ning mõne aja pärast oli konna keha ja pea valmis. Aga konna koibade juures jäin jänni. No mitte ei saanud hakkama, sest heegeldades ei tulnud välja see, mida vaimusilmas nägin. Kududes said koivad täpselt sellised, nagu vaja. Vähemalt mu sõimerühma lapsed said väga hästi aru, et tegemist on konnaga. Ka kodulindude perekond võeti omaks.

Üks äärmiselt vilets telefoniga tehtud pilt ka kogu Tibu seltskonnast:

Kukk ja kana

Ühte blogi vaadates tekkis idee proovida heegeldada kukk ja kana. Eeskujuks olid kootud linnud, aga nende kuju oli nii imeliselt lihtne, et mõtlesin proovida, kuidas teha samalaadne heegeldatud lind. Päris armsad said. Lisaks kukele ja kanale, valmis ka kaks muna ja valmimist ootavad veel väikesed tibud. Juurde on vaja teha ka konn, siis saaks neid kasutada Tibu jutukese lavastamisel.

Kohe-kohe on valmis Sipsik, kes ootab näo pähesaamist ning ka Pipi on valmimisjärgus. Pipil on vaja veel nägu ja soengut ning põlle või kleiti. Kuidas aga teha valmis konn, see on juba keerulisem, aga kindlasti tuleb ka konn.

Väike vaibake

Lõnga hulk kodus ei taha kuidagi väheneda. Ühest harutatud rohelisest kampsunist ja kastuna seisvast hallikast lõngast tegin mitu paari pajalappe, aga ikka oli seda lõnga veel. No palju pajalappe ikka vaja võib olla. Proovisin seega midagi suuremat teha. Lisaks võtsin veel lõngakastist ühe tõeliselt mõttetu sinise lõnga, mis kunagi oli vest. Valmis vahva väike vaibake, mille läbimõõt peaaegu meeter. Arvatavasti leiab see endale koha maal sauna juures või mõnes teises kohakeses, eks kevadel maal vaatab, kuhu see kõige paremini passib.