Mustjashall november

Novembri värvispektri värvideks olid must ja hall. Proovisin kududa diagonaalset soonikut. Sokilainel olevana valmisid järjekordsed sokid. Lõngad pärinevad lõngakasti jääkide hulgast, vardad nr 3.

Minu esimesed triibulised

Ühel kaunil sügispäeval, või oli see hoopis üks vihmane sügisõhtu, tuli kusagilt mõte, miks mitte kasutult seisvatest pehmetest lõngadest teha midagi ilusat. Millegipärast tundus, et just see lõng kutsub kuduma sokki. Mõned ringid rohelisega kootud, jäi silm puhkama oranžil, seejärel ülejäänud sama lõngakoti lõngadel. Nii valmisidki armsamatest armsamad triibusokid - minu esimesed nii triibulised. Tallapikkus tuli seekord välja 12,5 cm. Seega kõik pisikesed jalakesed, kes te sama mõõtu olete, kas te ei sooviks kanda just neid pehmeid meriinovillast triibulisi kaunitare? Eriti sobilikud rõõmsatele ja energilistele põnnidele, nii tüdrukutele kui poistele.

Vanaema lilleaed täieneb...

Pöial on kergelt valus, aga pisistasa saab kaua tehtud tekk järjest suuremaks. Kokku on vaja teha 30 lilleõit, kus südamiku ümber 6 ühevärvilist kroonlehte ja seal ümber omakorda 12 kirjut kuusnurka. Momendil on valmis 27, mis on ka tekiks kokku ühendatud heleroheliste ja tumeroheliste kuusnurkadega. Kõik need kuusnurgad on vormitud algselt ümber paberist kuusnurga ja siis omavahel käsitsi kokku õmmeldud. Sellest see pöidlaotsa tundlikkus, sest kahjuks on mõni kangas sattunud natuke kiusliku moega. Raporteerida võib ka, et olen seni ainult kaks nõela suutnud ära lõhkuda, kolmas on meeldivalt kõveraks paindunud, aga suure silma tõttu endiselt armas.

Selline siis hetkeolukord tekilainetel:

Teha on veel palju: esmalt kolm puuduolevat lilleõit, siis nende ühendamine ülejäänutega. Seejärel tuleb välja mõelda, kuidas selle lapilise poole külge tekitada teki teine pool. Mõõtmetelt peaks valmis tekk olema valmis katma ühte mõnusalt laia voodit. Natuke kahetsen neid tumerohelisi laike, mida poolteist aastat tagasi teki kokkuõmblemist alustades sobivaks pidasin. Kardetavasti pean appi võtma oma vähese tikkimisoskuse, et need lapikesed meeldivamaks muuta. Aga mõtlen veel.

Piilukas

Võtsin uuesti kätte aasta aega kapi otsas seisnud õmblustöö. Tegemist on tehnikaga, mille nimi on
"Granny's Flower Garden" ehk eestikeeli vanaema lilleaed. Mõned lilled on igatahes valminud. Materjaliks on igasugused erinevad kangad, mida kas liiga vähe, imeliku mustriga, lisaks üks minu kunagine suvekleit ja natuke ilusamaid värvilisi kangaid ka. Kui kõik on päris valimis, siis näeb kogu tööd, praegu jääb see saladuseks.

Maal oli täna vahvalt udune. Udulinik roomas aias marjapõõsaste vahel, lesis muru kohal, mõnules päikesekiirtes ja luuras teeservades, kippudes mõnes kohas isegi teele.