pühapäev, 24. veebruar 2013

Minu esimene Sipsik

Katsetus heegeldada üks Sipsik õnnestus päris kenasti. Lõngaks Drops Baby Merino ja heegelnõel 3,25, sisuks mahuline vatiin, juuksed lõngakotis leiduvast mustast lõngast, mis suure tõenäosusega on akrüüli ja villa segu. Sipsiku pikkus on 35 cm. Ja kõige raskemaks osutus näo tikkimine. Algul proovisin lisada heegeldatud silmad ja nina, aga see tundus nii võõras. Tikituna on rohkem Sipsiku nägu.


Heegeldada püüdsin ühes tükis, mis suures osas ka õnnestus. Käed on külge heegeldatud ja seejärel keha külge õmmeldud. Juuksed kinnitasin heegelnõela abil.

Vikerkaaresall ja teised...

Püüdsin pildile viimasel ajal valminud asjad. Esmalt üks sall, mis muude tegemiste kõrval järjest pikemaks venis. Mustris kaselehed, mis viimasel ajal on tee mitmele sokipaarile leidnud. Lõng Katia Darling, vardad nr 3. Sall on loogiliseks jätkuks samast vikerkaarelõngast valminud sokkidele, mis on nähtaval siin.


Salli muster natuke lõhemalt ka:


Salliga sama muster on ka valminud sokipaaril: Lõngaks on Drops Fabel, vardad nr 2. Kudumist alustasin taaskord varbast.


Vahepeal lõpetasin ka kaua-kaua seisnud muusika-võimlemisvahendite projekti. Väikesed actimeli pudelid on üle heegeldatud musta lõngaga, kasutades kinnissilmuseid. Peale on tikitud ahelpistes erineva suurusega ringid, et oleks lõbusam. Pudelikeste sees on heli tekitamiseks leiva-saiakottide sulgurid. Igati taaskasutusprojekt.


 Ebaõnnestunud lõngaost (heledam toon) ja üks mitu talve mind ustavalt teeninud kampsun leidsid tee pajalappide sisse. Need ootavad nüüd uusi omanikke.



esmaspäev, 11. veebruar 2013

14 hiirt Vikerkaaremaalt

Esitlen: siin on 14 Vikerkaaremaa hiirte esindajat. Need on üpris omapärased elukad, kuna iga hiir saab ronida peitu ainult temaga sama värvi olevasse urgu. Seetõttu on nende elu üsna keeruline. Erinevat värvi urgusid on, aga kuidas leida just endale sobiv urg? Ega hiirte elu ole kerge kusagil, nii nagu meil, on ka Vikerkaaremaal kasse. Ja oi kui kavalad nad on. Kogu aeg on mõni vikerkaarevärvides kass ringi luusimas, kõrv iga krõbinat kuulamas. Nii vaikselt oskavad nad hiilida, mitte krõpsugi pole kuulda. Hiired on palju häälekamad, eriti joostes. Kõhutäis terakesi sahiseb ka väikseima liigutuse juures. Õnneks oskavad hiired imeliselt hästi peitust mängida. Sups ja vups, ning juba nad ongi urus soojas ja pehmes.

Heegeldatud ümber üllatusmuna, mille sees kõrisemas tangud. Lõngad leitud lõngajääkide hulgast. Heegelnõel nr 2,5 ja 3, olenevalt kasutusel olnud lõngast. Tegemist on tööle sõimeealistele lastele mõeldud mänguga. Juurde tulevad veel hiirtega sama värvi urud, kuhu hiired saavad eelmises postituses olnud kassi eest peitu pugeda.

pühapäev, 10. veebruar 2013

Elas kord Vikerkaaremaal...

Ükskord ammu aega tagasi elas ühel maal vikerkaarevärvilisel üks kass, kel nimeks Leopold. Ta oli värvilistest värvilisem ja iseloom tal värvikas. Iga päev möödus tal vikerkaarevärvilisi tempe tehes ja värvilisi hiiri jahtides, kes ähvardasid ta vikerkaarevärvides trooni nahka pista...

Vot selline see kassike oligi:

Materjal pärineb lõngakoti jääkide hulgast ja üks harutatud mütsike andis juurde siniseid toone. Heegelnõel nr 3, sisuks mahuline vatiin. Varsti näitan Vikerkaaremaa hiirekesi ka. Neil silmad peas, aga ninad vajavad veel tegemist.

esmaspäev, 4. veebruar 2013

Lehesall

Mõni aeg tagasi juhtusin huvitava mustri peale:  Frozen leaves pattern. Muidugi ei saanud ma nii kaunist mustrit jätta proovimata. Muster on kudumiseks hea lihtne, kuigi paaris kohas pani mõtlema ja paar väikest apsakat tuli ka sisse, mille tõttu tuli veidi harutada. Lõngaks Emmebi Superbe, mida kulus 124 g, mõõdud 70 x 150 cm, vardad nr 3.