2 kätesoojendajat

Meisterdasin valmis veel ühe kätesoojendajate paari. Pealmine nähtav kiht on lõngast Novita 7 Veljestä, sisse kootud voodriks teine villane kinnas valgest sokilõngast. Varras nr 2,5. Kindad kootud Novita.fi lehel oleva õpetuse järgi. See on maailma üks lihtsamaid õpetusi üldse. Kooliajal ei olnud kinda kudumine just kõige meeldivam asi, mida kooliprogramm nõudis ja seetõttu ma kuni selle aasta sügiseni vältisin igati kinnaste kudumist. Nüüd aga valmib kinnas kiirelt ja kergelt.

Siin kinda "sisu" ka näha

Midagi rohelist endale

Avastasin külmade ilmade saabudes, et kapis pole ühtegi sooja mütsi. No tegelikult ikka oli mõni, aga mitte päris see, mida vaja. Nii pusisin endale ühe sooja mütsi ja selle juurde ka kindad. Sellised väga lihtsad ja igapäevased. Korra sain külmema ilmaga katsetatud ja nüüd ilm sula, mis sula.

Vardad olid seekord nr 3, lõngaks Novita 7 Veljestä kunagi ostetud roheline, lisasin juurde veel mõnusat mohääri -  Pukase nimelist lõnga. Esimese hooga oli müts natuke lai ja seetõttu kudusin ka kindad natuke suuremad. Natuke vanutamist tegi nii mütsi kui kindad mõnusalt karvaseks ja tihedaks.

Detsembri puna-roheline sai ka kõik kokku ühele pildile:

Aasta lõpus plaanis kahtedele kinnastele teine soe kiht sisse kududa. Ja ühed rohelised kindad on veel valmimas.

Kindad soojemaks

Mõni aeg tagasi kudusin prooviks ühed täiesti tavalised valged labakud, millele järgnes veel kaks paari natuke uhkemaid kindaid. Seoses külmade ilmade tulekuga tuunisin need kõige esimesed labakud soojemateks. Kudusin sinna sisse ühe sooja kinda, muutes labakud kahekordseks. Paar külma päeva olen õues kindaid hoolega katsetanud, tõesti soojad ja mõnusad. Ka pikemal õuesviibimisel on käed olnud mõnusalt soojad.

Praegu on käsil endale mütsi ja kinnaste kudumine. Tulemas on midagi tõeliselt rohelist.

Köögi tuunimine vol. 3

Nii, nüüd on köögis ka uued pajalapid. Värvi kohe natuke rohkem. Värvid pärinevad taas Juuru seelikust. Heegeldatud edasi-tagasi ridadena, mõlemad pooled on samasugused. hiljem on kaks poolt kokku heegeldatud. Kogu töö on kinnissilmustes ja heegelnõel oli nr 4. Lõngad on needsamad, mis olid toru ümbrise heegeldamisel.

Sellised nad siis saidki:

Köögis on kohe teine ilme kui akna ees uus kardin ja ka kappide poole peal natuke värvi. Mõtetes mõlgub veel mitu vidinat, mida võiks veel lisaks teha. Presskannule oleks igatahes kohe kindlasti soojendajat vaja ja toolidele annaks palju juurde ilus kate. Enne maailmalõppu need valmis ei jõua, aga no eks pärast jõua ka.

Köögi tuunimine vol. 2

Uus kardin nõudis kööki ka uut katet köögi seinal olevale gaasitorule. Eelmine oli rohekates toonides ja ei sobinud enam kuidagi. Kardinat vaadates tekkis idee proovida seekord teha midagi rahvuslikku. Eeskujuks sai Juuru seelikukangas, kuna abikaasa esivanemad sealtkandist (pilt siin) ja tulemuseks on torul seljas selline heegeldis.

Lähemalt ka:

Materjaliks lõngakoti jäägid (põhivärv Novita 7 Veljestä, heleroheline Albin Promotions Silja, Helesinine ja tumesinine pärinevad ühest harutatud vestist, kollane ja valge ja kirsipunane leiud lõngakasti nurgast), heegelnõel nr 3,25. Heegeldatud on edasi-tagasi ridadena ja pärast toru ümber kinni traageldatud (saab vajadusel eemaldada ja pesta).

No ja kui järele mõelda, siis oleks nüüd vaja sama mustriga teha ka pajalapid ja presskannule kasukas selga.

Köögi tuunimine

Mitu päeva heegeldamist ja sobiva kanga otsimist on nüüd lõpuks köögis uuem ja jõululisem olek. Lihtne sirge kangas, natuke kardinapaela ja 2,2 m ise heegeldatud pitsi - valmis uus kardin.

Kardina allääres olev pits natuke lähemalt ka:

Pitsi mustri leidsin suvel internetiavarustest ja kribasin üles, et teha hallikatele linastele käterättidele pitsi, millest osa on ka valmis, aga ootab lõpetamist. Muud tegemised on lihtsalt vahele tulnud. Nagu seesama kardinategugi.

Kolmanda advendi puhul oli meie laual pisike kuusk, mille me pärast ka nahka pistsime. Maistses eriti hea.

30 lilleõit lilleaias

Kaua tehtud kaunikene, aga nüüd on ta lõpuks valmis. 30 lilleõit on saanud kokku vanaema lilleaias. Iga lill koosneb südamikust, mille ümber kuus kuusnurka ja nende ümber omakorda 12 kuusnurka. Selliseid "lilli" on kokku 30, lisaks veel taustal olevad kuusnurgad. Kui palju kuusnurki ma omavahel kokku õmblesin, seda pole ma kokku lugenud.

Tekk sai mõnusalt suur ja soe, strateegilised mõõdud on 190x260 cm. Teki sees on jupikesi igasugustest erinevatest kangastest, nt minu kunagine suvekleit, kitli õmblemisest järele jäänud jupike jne.

Vanaema lilleaia tehnika on tõeliselt põnev. Iga kuusnurk tuli esmalt papitüki külge kinnitada ja siis need omavahel käsitsi kokku õmmelda. Alguses polnudki mõttes, et tuleb nii suur tekk, tahtsin lihtsalt proovida. Hakkas meeldima ja nii moodustuski lõpuks nii suur tekk, et saab ennast sinna sisse üleni ära peita.

Kõige suurem katsumus oli teki viimistemine, eks sa katsu panna kokku kahte kangakihti ja mahulist vatiini, kui elamises seda kõike täies ulatuses laiali laotada ei saa. Oli juba mõte, et viin kogu selle kuhja töö juurde. Seal seda pinda jagub, kuhu tekk oleks ära mahtunud.

Mustjashall november

Novembri värvispektri värvideks olid must ja hall. Proovisin kududa diagonaalset soonikut. Sokilainel olevana valmisid järjekordsed sokid. Lõngad pärinevad lõngakasti jääkide hulgast, vardad nr 3.

Minu esimesed triibulised

Ühel kaunil sügispäeval, või oli see hoopis üks vihmane sügisõhtu, tuli kusagilt mõte, miks mitte kasutult seisvatest pehmetest lõngadest teha midagi ilusat. Millegipärast tundus, et just see lõng kutsub kuduma sokki. Mõned ringid rohelisega kootud, jäi silm puhkama oranžil, seejärel ülejäänud sama lõngakoti lõngadel. Nii valmisidki armsamatest armsamad triibusokid - minu esimesed nii triibulised. Tallapikkus tuli seekord välja 12,5 cm. Seega kõik pisikesed jalakesed, kes te sama mõõtu olete, kas te ei sooviks kanda just neid pehmeid meriinovillast triibulisi kaunitare? Eriti sobilikud rõõmsatele ja energilistele põnnidele, nii tüdrukutele kui poistele.

Vanaema lilleaed täieneb...

Pöial on kergelt valus, aga pisistasa saab kaua tehtud tekk järjest suuremaks. Kokku on vaja teha 30 lilleõit, kus südamiku ümber 6 ühevärvilist kroonlehte ja seal ümber omakorda 12 kirjut kuusnurka. Momendil on valmis 27, mis on ka tekiks kokku ühendatud heleroheliste ja tumeroheliste kuusnurkadega. Kõik need kuusnurgad on vormitud algselt ümber paberist kuusnurga ja siis omavahel käsitsi kokku õmmeldud. Sellest see pöidlaotsa tundlikkus, sest kahjuks on mõni kangas sattunud natuke kiusliku moega. Raporteerida võib ka, et olen seni ainult kaks nõela suutnud ära lõhkuda, kolmas on meeldivalt kõveraks paindunud, aga suure silma tõttu endiselt armas.

Selline siis hetkeolukord tekilainetel:

Teha on veel palju: esmalt kolm puuduolevat lilleõit, siis nende ühendamine ülejäänutega. Seejärel tuleb välja mõelda, kuidas selle lapilise poole külge tekitada teki teine pool. Mõõtmetelt peaks valmis tekk olema valmis katma ühte mõnusalt laia voodit. Natuke kahetsen neid tumerohelisi laike, mida poolteist aastat tagasi teki kokkuõmblemist alustades sobivaks pidasin. Kardetavasti pean appi võtma oma vähese tikkimisoskuse, et need lapikesed meeldivamaks muuta. Aga mõtlen veel.

Piilukas

Võtsin uuesti kätte aasta aega kapi otsas seisnud õmblustöö. Tegemist on tehnikaga, mille nimi on
"Granny's Flower Garden" ehk eestikeeli vanaema lilleaed. Mõned lilled on igatahes valminud. Materjaliks on igasugused erinevad kangad, mida kas liiga vähe, imeliku mustriga, lisaks üks minu kunagine suvekleit ja natuke ilusamaid värvilisi kangaid ka. Kui kõik on päris valimis, siis näeb kogu tööd, praegu jääb see saladuseks.

Maal oli täna vahvalt udune. Udulinik roomas aias marjapõõsaste vahel, lesis muru kohal, mõnules päikesekiirtes ja luuras teeservades, kippudes mõnes kohas isegi teele.

Oktoobri pruun

Minu esimene teekannusoojendaja valmis erinevatest pruunidest lõngajääkidest. On see nüüd kellegi või millegi moodi või mitte, see on juba vaataja silmades, aga mulle tundub see järjest enam pruuni kana moodi, kes pesal istub.

Materjaliks lõngakastis olnud pruunid lõngajupid, enamus võetud kahekordselt. Heegeldamist alustasin tipust ja ringselt kasvatasin kuni sobivasse laiusesse, seejärel valmisid küljed edasi-tagasi heegeldades. Teekannusoojendaja alumine serv on taas tehtud ringselt. Algul kartsin, et seda on niimoodi raske kannu ümber saada, aga tegelikult on kõik väga lihtne. Tõmbad ainult kannule ümber ja valmis. Kõige lõpus heegeldasin alumisse serva natuke nn seelikut, mida pildil kehvalt näha. Ja tipuossa sai natuke "juukseid" tekitatud. Lõpptulemusena peaaegu kana. Proovisin ka silmasid lisada, aga no need ei sobitunud kuidagi. Seega siis magav kana teekannu soojendamas.

Lihtsad mütsid

Meesperele oli vaja peakatteid. Kiiresti vardad pihku ja ongi kaks tavalist ja väga lihtsat mütsi valmis.

Lõng on Novita 7 Veljestä, vardad nr 3 ja 3,5, kootud ringselt, osa sukavarrastega, osa ringvarrastega. Mulle kohe üldse ei meedi igasugused õmblused, seda eelkõige seetõttu, et väga raske on rahule jääda silmuseid kokku silmates. Ringselt kududes hoiab kokku aega ja tüütu kokkuõmblemine jääb ka ära.

Lõngad korda

Pühapäeval kasutasin ära võimaluse külastada ehitusmaterjalide kauplust. Väljusin sealt suure kastisülemiga. Seda seetõttu, et lõngade hoidmiseks varem kasutusel olnud pappkastid vajasid juba ammu väljavahetamist.

Nii sorteerisingi oma lõngavarusid ja sättisin igasuguseid jupikesi kastidesse. Kapipealne lõngaladu sai kohe kenam vaadata. Aga nagu ikka, mu arvepidamisel oli viga sees, nii tuleb taas leida sama poe külastamiseks aega.

Momendil neli kasti täis igasuguseid nn nõukaaegseid lõngajääke (ära ei raatsi visata, aga ehk leiavad tasapisi tee mingi kudumi või heegeldise sisse, seni on see nii olnud), mis enamasti sellised pisikesed lõngatutsud. Sekka ka paarist kampsuniharutamisest tekkinud kerad. Ühe kasti sisse sai puuvillaseid lõngu, need ootavad soojemat aega, et siis mütsikesteks vormuda. Heegelniidid jäid aga endiselt kurvalt konutama  ja suuremad ning korralikumad lõngad puha ilma koduta.

Vaatasin eile õhtul seda kogumit ja otsustasin ka oma kangavarud samamoodi kastidesse ladustada. Niisiis teekond poodi ootamas rahakoti täitumist.

Labakindad

Leidsin hea õpetuse, kuidas tekitada labakindale pöidlakiilu. Õpetus ise on siin. Prooviks tegin ühed tavalised valged kindad, mis on eelmises postituses. Seejärel proovisin mängida natuke mustritega. Esimene paar sai mustri, kus keerdub palmik ja seal vahel on sissekootud nupud. Sellist nuppu pole ma varem kudunud, kus nupu silmused läbi kootakse ja siis silmused kõik kokku võetakse. Päris huvitav tulemus igatahes. Mulle meeldib.

Teine paar kindaid sai endale natuke tavalisema palmikukeeru, üks keerudest keerdub igal seitsmendal real paremale ja teine vasakule. Muud keerulist seal polnudki.

Mõlema kinda kudumisel kasutasin Silvija nimelist lõnga, kus on 70% villa ja 30% siidi. Vardad olid nr 3

Punastele kinnastele on lisandumas ka müts. Ideekübe on juba mõttes liikumas, eks vaatab, mis välja tuleb.

Sokid ja kindad

Mul paluti teha ühele poisile sinised sokid, kus ka helesinist triipu sees. Sellised kukkusid need välja, tavalised, natuke triipu ka sees.

Kudusin ma lõngast nimega Silvija, mis on hästi mõnus kududa. Sisaldab see 70% ulatuses villa ja 30% siidi. See annab villase tunde ilma kareduseta, mis on tore. Kellele ikka need karedad asjad meeldivad. Lapsed on vaata veel et kõige suuremad pehmuse armastajad. Need sokid on tallapikkusega 16 cm.

Minu esimene paar pöidlakiiluga kindaid sai ka pildile püütud. Nädalavahetusel said nad valmis, aga pildistama jõudsin alles täna. Kõige rohkem on kahju, et mul pole kusagilt modelli võtta. Proovin selle vea parandada. Tõenäoliselt lisanduvad nendele kinnastele ka mingid tikandid.

Soktoober

Oktoobris koome sokke. Proovin kududa erinevaid mustreid. Esialgu on selle aasta sokid alustatud klassikaliselt sääreosast.

Rohelised, mille soonik jätkub ka labajalal, umbes 1,5 aastasele lapsele, 100% meriinovill

Tavalised sinised 1,5 aastasele poisile, 70% vill ja 30% siid, lõng Silvija

Need on kootud juba varem, aga olid jäänud viimistlemata, jalale nr 38

Sokiraamatust leitud mustri järgi kootud, proovisin sakilist serva kududa, labajala pikkus 19 cm, Regia sokilõng, mulle eriti ei meeldi, tunduvad karedad

Kootud Novita sokilõngast, labajala pikkusele 20-21 cm

Pitsilised sokid, 100% meriino, õhemad ja väga pehmed, labajala pikkus 13 cm

Sama lõng, mis eelmistel pitsilistel

Roosad, 100% meriino, aga natuke paksemast lõngast kui eelmised, sobivad 12 cm pikkusele jalale

Väike kingitus

Kingituse pakkimiseks oli vaja midagi põnevamat, kui lihtsalt tavaline kotike. Katsetasin taas spiraalset mitme värviga heegeldamist. Värvidena kasutusel seekord valge ja helesinine. Lõngadeks leidsin lõngakotist puuvillast lõnga, heegelnõel oli nr 3,25.

Natuke teistmoodi isetegemine

Mulle tundub, et kõik lapsed armastavad küpsisetorti, vähemalt pole ma ühtegi sellist last kohanud, kes küpsisetordist vähemalt ühte ampsu ei tahaks. Mis tuli välja kaheksast pakist küpsistest, kohupiimast ja suurest hulgast maasikamoosist, lisaks veel ühte ja teist:

Maitses kõigile. Valmistamise au jagan sünnipäevalapsega, kes usinalt aitas küpsiseid leotada, kaunistusi sättida ja igal muul moel kaasa toimetas.

Kingitused

Tuttav ajas oma kaunite heegeldustega peale isu proovida spiraalset heegeldamist (spiral crocheting). Kuna vaja oli kahele purgitäiele tarkuseteradele katteid, siis ei jäänud muud üle kui internetist õpetust otsida ja proovida. Sellised siis tulemused:

Alustasin keskelt tehes esimesse ringi kokku 12 sammast, heegeldamisel arvestasin, et igal ringil oleks sambaid juurde kasvatatud, tehes igal ringil kokku 6 sammast juurde. Kasvatuskohad on igal ringil samas kohas. Väga lahe on niiviisi heegeldada ja tegelikult on kõik sama lihtne kui iga teist asja ringselt heegeldada, tuleb ainult õigel ajal värvi vahetada ja ringi lõpus pole vaja ringi ära lõpetada ja ahelat kõrguseks heegeldada. Kindlasti heegeldan veel midagi taolist.

Veel lõngajääkide hävitamist

Lõngakastid ajavad üle, seega taas midagi sealsetest leidudest. Nukukesel nüüd vankris magamiseks soe kotike. Kootud ühes tükis, nööbid vanadest varudest.

September ja oranž

Septembri värvispektri tööks oli teha midagi oranži. Kudusin lõpuni alustatud kudumi, mille viimistlus veel ootel. Seega selle pilt tuleb edaspidi. Valmis sai aga kudumist ülejäänud lõngadest tehtud riietus nukule. Taas kord sai üks külmetav nukuke soojad vammused.

Kampsunite uus elu

Suve lõpus harutasin maal üles kolm kampsunit ja ühe vesti, Ühest kapsunist valmivad järjest uued punase-tumesinise kirjud sokid, osa neist on juba valmis ja pildile ka püütud. Pilt on natuke tume, aga vihmasel sügisel on tõeliselt keeruline leida päikeseküllast hetke.

Üks rohekas puuvillane kampsun elab oma elu edasi pajalappides, lisatud veel lõngakastist leitud lõngakerakesi värvi andma. Pajalapid ootavad veel oma omanikke. Heegeldatud nr 5 heegelnõelaga ringselt, kasvatuskohti igal ringil kuus, sellest ka kuusnurkne kuju. Lõng on hea jäme, seega on ka pajalapid head mõnusad käekaitsjad. Sobivad hästi kuuma kastruli, panni jm tõstmiseks.