Sipsik II

Valmis sai Sipsik number kaks. Heegeldatud samamoodi nagu esimenegi. Silmadeks seekord nööbid. Tundus, et need sobivad kuidagi paremini. Heegeldatuna oli ta juba tükk aega peaaegu valmis, ainult nägu, see ei tahtnud kuidagi tekkida. Tunnen end näo tekitamises nii kehvalt, et pean alati end pikalt koguma.

Materjaliks meriinovill, sisu mahuline vatiin. Heegelnõel 3,25.

Udus...mitte just siilina....

Vaade koduaknast vastasmajale, mis asub lihtsalt natuke üle tänava:

Aeg  hommikul kell 8:15. Kui hästi vaadata, siis võib foto vasakust osast selle maja isegi tuvastada. Viimase kümne aasta tihedaim udu, vähemalt mäletamist mööda.

Kodulinn sügises

Mõned pildid jalutuskäigust vanalinnas:

Seened

Minu seentekogu sai täiendust 42 seene näol. Peaks üle lugema, kui palju seeni nüüd kokku on. Heegeldasin need lõngajääkidest, sisuks šampusepudeli korgid.

Kasutusel on need lastele mõeldud mängudes:

• Seente korjamine - seened on toas põrandal laiali ja lapsed korjavad neid kokku. 2-3-aastastele meeldib see väga.
• Saab kasutada ka koos lauluga "Metsas tore kõndida..."
• Veel saavad lapsed neid korjata siilile või oravale toiduks.
• Kasutusel on need ka erinevates sorteerimismängudes.

Taks - vikerkaarevärviline

Juba mitu kuud kummitas mind facebookis jm üks pilt vahvast heegeldatud koerast. Augusti keskel võtsin kätte ja googeldasin, et leida õpetust. Selle ma ka leidsin. Kes soovib, siis heegeldamise õpetus on siin. Liannist ostsin erinevat värvi Steinbach Wolle Jumbo lõngasid, rohelise leidsin lõpuks oma varudest. Heegelnõel 3,25. Polegi nii üksikasjaliku juhendi järgi heegeldanud. Väga lihtne on niimoodi meisterdada kui kõik on samm-sammult kirjas. Tulemus tuli igatahes väga sarnane.

Fotosessioon siin:

Sügisesed juurikad

Vajadus elu huvitavamalt elada pani heegeldama erinevaid juurikaid. Eelmisel aastal proovisin jõudu porganditega. Nüüd valmis juurde veel 6 suuremat ja üks pisem porgand. Saab kasutada mõistete suur ja väike õpetamisel ja erinevate sorteerimismängude juures ning muidugi saavad lapsed neid nukunurgas kasutada.

Porganditele lisaks ka üks punapeet ja kaalikas:

Lõngaks erinevad lõngajäägid, lilla lõng küll hiljuti ostetud allahinnatud lõngade kastist, heegelnõel nr 3, täidiseks mahuline vatiin, heegeldatud ringselt ja täiesti tunde järgi kasvatades ja kahandades.

Õunad õunapuul

Paar mängu väikestele:

1. Õunte sorteerimine värvi järgi: kollased, punased ja rohelised.

Heegeldatud ringselt ümber penoplastist kuuli, heegelnõel nr 3, lõngad kodusest lõngajääkide kastist. Kausid leitud teise ringi poest. Õunte läbimõõt umbes 3 cm.
2. Õunte riputamine puule. Puu on meisterdanud tubli meistrimees F. Saab paluda lapsel otsida punane õun ja see siis puule riputada. Variante on mitmeid.

3. Õunte sorteerimine: suured ja väikesed. Eelmisel aastal heegeldasin suurele puule riputamiseks suuremad õunad, koos nüüd heegeldatutega saab neid kasutada mõistete suur ja väike õpetamisel.
4. Sorteerimine õunad ja pirnid. Eelmisel aastal heegeldasin lisaks õuntele ka pirne. Võimalik riputada suurele puule ühele poole pirnid ja teisele poole õunad.

Suviste projektide lõpetamine

Septembris olen kulutanud palju aega erinevate tööde lõpetamisele. Esmalt on näidata üks suvisem top, mis valmis puuvillasest lõngast, mille olin kunagi üheks kudumiks kudunud, aga mis mulle enam kuidagi ei sobinud. Allääres ja kaeluse juures kasutasin pitsilist mustrit, mille leidsin siit.

 Veel on näitamata kaks heegeldatud linikut, ovaalne on suvel elutoa lauale valminud liniku paariline. Mustrid pärinevad poola- ja saksakeelsetest ajakirjadest, mis juba aastaid tagasi muretsetud. Neist on hea aeg-ajalt midagi laua- või kapikaunistuseks heegeldada.

 Selle suve kõige suurem projekt oli teki heegeldamine. Kõik lõngad on puuvillased ja saadud millegi üles harutamise tulemusel. Kollane ja roosa olid kunagi suvised topid, mis päikese käes kahvatuks pleekisid (teki sees õnneks nad enam nii luitunud välja ei paista), tumesinine ja must olid kampsunid, mis kandmisel pikka aega mu lemmikuteks olid, aga siis muutusid välimuse poolest natuke liiga mittekaubanduslikuks. Helesinine oli vahepeal üks heegeldatud kampsik, aga see ei tulnud välja selline, nagu oleksin tahtnud ja nii see lõng siis muudkui seisis, kuni jõudis teki sisse. Tulemuseks päris kaunis kate maakodusse mõõtudega 120 x 190 cm.

Sügisese jaheda ilma saabumise ajaks valmis ka üks lillakas toonis kampsun, selline lihtne ülevalt alla raglaani stiilis drops love you 3 lõngast. Kahjuks ei suuda ma pildistades selle ilu ja pehmust välja tuua.

Katted

Maal olevad kaks presskannu ja teekann said endale ümber soojemad katted, et kuum jook natuke pikema aja jooksul soe püsiks. Heegeldatud puuvillasest lõngast, mis on saadud kahe kampsuni ülesharutamise tulemusel. Pajalappide heegeldamisest oli seda veel alles ja kuna mul nii jämeda lõnga kasutamiseks erilisi ideesid polnud, siis valmisid sellised katted:

Heegeldamisel kasutasin põhiliselt heegelnõela nr 5, silmustena olid kasutuse kinnissilmused. Volangide tegemisel kasutasin sambaid. Natuke pilte kannudest ja katetest veel:

Veidi on seda lõnga veel, teen vist maale kööki mõned pajalapid ka juurde, neid läheb ikka vaja.

Suvine kott

Leidsin millalgi kevadel internetiavarustest ühe pildi triibulisest kotist. Nüüd suve teises pooles võtsin ette ja proovisin ka endale midagi sarnast teha.

Heegeldamiseks kasutasin igasuguseid pisemaid ja suuremaid lõngajääke. Materjaliks puuvillane lõng, heegelnõel nr 3.

Lillede tegemise õpetuse leidsin siit.

Kõige keerulisemaks "pähkliks" osutus kotile sanga tegemine. Momendil heegeldasin selle, aga plaanin linna sattudes selle tugevdada mingi tugevama materjaliga.

Koduloomad

Köögis elab meil nüüd koduloom. Maakööki ta sobib, loodetavasti on abiks ka kärbeste püüdmisel.

Heegeldatud kotist leitud heegellõngast nr 4 heegelnõelaga. Võrgu õpetus internetiavarustest. Ämblik on omalooming. Poja nõudmisel punased silmad ja punane rist.

Aias on tegelikult ka kohe suurem arv koduloomi ;-)

Mitte ei saa aru, miks nad just kõige suurema paku oma pesa asukohaks valisid. Püstloodis seinast okaste vedamine on ju nii raske. Peale selle on metsa all palju rohkem ruumi ja okkaid on ka seal. Aga niimoodi nad seal elavad, käivad paari meetri kaugusel oleva vahtra otsas ja tassivad päevad läbi metsast ja aiast endale ehitusmaterjali.

Katsetused arhailise tikandi vallas

Juba ammu on mul ootel olnud mõte teha endale üks omanäoline poekott. Lõige on kopeeritud ühe valmiskoti pealt, kangas leitud maal olnud kangaste hulgast, selline teksakanga moodi. Tikandiks otsustasin proovida arhailist tikandit. Ühe korra olen samalaadset tikandit ka varem proovinud, kudumi peale. Seekord tuli tikkimine selline:

Kott ise jääb kokkuõmblemist ootama, sest maal mul õmblusmasinat pole. Tuleb ära oodata puhkuse lõpp, et teha ära õmblustöö osa.

Maakodu tuunimine

Kaks päeva sai veedetud vahelduva eduga lae all. Päris "tore" on ikka küll pintsliga lage pintseldada, rulliga oleks palju etem, aga maakodu lagi polnud mugavamate riistade jaoks sobiv. Toa ja köögi lagi sai igatahes lõpuks toredalt valge lae. Ja minu kael vajas paar päeva puhkust, sest ülesvaatamine oli päris valus. Mõnepäevane lõunaskäik kulus selleks marjaks ära. Külastasime metsapealinna, kevadpealinna, talvepealinna, veetsime natuke aega ka Heade mõtete linnas ning siis maale tagasi.

Õhtul natuke toa tuunimist õuesoleva vihma saatel. Täitsa sobiv tegevus sellise märja ilmaga. Eriti tore oli muidugi, et sain kastmise asemel käsitööga tegeleda. "Uued" kardinad ees, lõpetasin kiiruga ka lina heegeldamise. Selline ta saigi.

Läbimõõt natuke üle meetri, heegelnõel 1,75 ja Prismast ostetud heegelniit, mida läks natuke rohkem kui 100 grammi. Muster on ühest vanemat sorti saksakeelsest ajakirjast, millest ma juba mitu aastat midagi heegeldamiseks ette võtan.

Vanast uus

Maal leidus üks natuke elunäinud tumba, nüüd on see saanud endale ümber mütsikese, mis teeb olemise uueks. Heegeldatud lõngad on pärit ülesharutatud esemetest. Sinine oli varem kampsun, mõnus jahedama ilmaga, aga aja jooksul oli ta kohutavalt vormist välja vajunud. Kollane ja roosa moodustasid kaks suvist toppi, aga aja jooksul nende värv luitus ja vorm ei meeldinud enam kandjale. Nüüd siis on nad kolmekesi koos siiruviirulises tumbakattes. Heegelnõel oli nr 4, materjal puuvillane, heegeldatud spiraalselt ringiratast (pealmine osa) ja seejärel ringidena küljed. Kasutatud on sambaid.

Siil ja lilled

Aias lonkis täna ringi siilike. Astus ja nosis, nosis ja astus. Väsides keris end kerra ja põõnas mõne aja, et taas edasi liikuda. Tatsas ringi ning pugis putukaid-mutukaid, sekka krõmpsutas paar tigugi, kuni taas end kerra tõmbas ja pikutama jäi. Ja lausa teerajale sättis end kerra. Vahva tegelane, pole midagi öelda. Alles muruniiduki mürin pani ta kiiremini liikuma ja naaberkrundile pagema.

Roosipeenral on avanenud esimesed kaunid õied, öisest vihmast veel märjad...

Vahvad tegelased aias ei lase kuidagi kudumistel-heegeldamistel valmida. Niisamagi on vapustavalt mõnus olla...

Lauale...

Üks pisike linik sai ka viimistletud, teine samasugune ootab uut tokki heegellõnga, et siis viimane ring ära lõpetada. Heegeldatud Novita Virkkauslanka'st, heegelnõel nr 1,75. Muster ühest vanast saksakeelsest ajakirjast: Filethäkeln nr 5 2004.

Kampsun või boolero

Proovisin heegeldada midagi, mille taolist ma varem teinud pole. Päris rahule jääda ei saa, aga enamvähem siiski. Lõngaks puuvillane Alize, ostetud toonide pärast, mis silmale pai tegid. Heegelnõel nr 3,25. Muster lehelt garnstudio.com.

Kuna tegin endale ja kedagi teist modelliks võtta pole, siis kõige parem pilt sai selline nagu ta on. Mu meespere ei suuda kuidagi mulle meeldivat rakurssi leida ;-)

Jaaniõhtul oli igatahes selle asjaga mõnus õues olla, nii palavat jaani ei mäletagi kohe, kus alles õhtuhämaruses läheb kampsuni otsimiseks.

Lilled

Ma isegi ei tea, kui kaua aega on mul mõtetes olnud see õmblustöö. Nüüd siis lõpuks võtsin asja ette. Siin ta siis ongi: vaibake, kus küljes nööbid, mille külge saab kinnitada erinevat värvi lilleõisi. Vaibake kinnitub kuusnurkse laste laua külge paeltega (seotakse lauajalgade külge).

Materjali leidsin kõik kodus olevatest kappidest. Isegi aluslina jaoks avastasin suure üllatusega täpselt paraja ning sobivalt õiges rohelises toonis kangatüki. Nööbid on nostalgiahõngulise nõukaaja pärand. Töö käigus sain oma nurgaskonutava õmblusmasinaga järjest suuremaks sõbraks. Esimesed valminud lilleõied tunduvad viimasena valminutega võrreldes parajalt konarlikud. Suur pusimine oli nööpaugu tegemine. Viimase 9 lille puhul tundsin end isegi nööpaugu tekitamisel osavana. Seevastu esimese viie puhul tegin nööpaugu käsitsi uuesti nööpaugupistega üle. Selline siis linake ilma lilledeta ja mõned lilled ka lähemalt:

Võtmehoidja

Sipsikud said endale uued võtmehoidjad. Tehnikaks lihtne punumine. Lõngad leitud lõngajääkide hulgast.

Kevad maal

Loodus tärkab sel aastal hirmsa tempoga. Vahepeal hiilib ligi hirm, et sama tempoga jätkates on juuliks sügis käes...