Siil ja lilled

Aias lonkis täna ringi siilike. Astus ja nosis, nosis ja astus. Väsides keris end kerra ja põõnas mõne aja, et taas edasi liikuda. Tatsas ringi ning pugis putukaid-mutukaid, sekka krõmpsutas paar tigugi, kuni taas end kerra tõmbas ja pikutama jäi. Ja lausa teerajale sättis end kerra. Vahva tegelane, pole midagi öelda. Alles muruniiduki mürin pani ta kiiremini liikuma ja naaberkrundile pagema.

Roosipeenral on avanenud esimesed kaunid õied, öisest vihmast veel märjad...

Vahvad tegelased aias ei lase kuidagi kudumistel-heegeldamistel valmida. Niisamagi on vapustavalt mõnus olla...