Vabariigi aastapäev - Madisepäev

 Kohupiima-kirsi-küpsise magustoit.

 Vastlakukid jõhvikatoormoosi ja vahukoorese kohupiimaga.

Esimene katsetus teha šokolaaditrühvleid.

Sallimüsteerium vihje 4

Sallimüsteeriumi neljas vihje sai juba nädala sees valmis, aga pildile püüdsin alles eile. Võtan hoogu viienda vihjega alustamiseks. Praegu pooleli mitu tööd, mitu päeva olen püsinud haapsalu salli kudumise lainetel. Proovin vahepeal aja maha võtta ja sallimüsteeriumi viienda vihje valmis kududa. Järjest enam on mõttes uue salli alustamine, tahaks seda müsteeriumit teiste värvidega ka kududa, aga enne vaja pooleli olev ära lõpetada.

Siin siis neljas vihje:

Täna vaatasin, et abikaasa sokid on oma aja ära elanud, vaja uusi, viirusega võideldes on pool sokist valmis saanud. Kasutan oma lõngakasti kogunenud jääke, Novita hall ja roheline. Pilt siis, kui sokid valmis, loodetavasti lähipäevil.

Heegeldamises alustasin projekti "lõngakastid tühjaks", valisin välja mustri karikakraratas raamatust 200 heegedatud ruutu. Olen seda mustrit juba ühe teki juures kasutanud. Nüüd siis teised toonid, momendil kahjuks sellega väike paus, kuna ranne ei pea heegeldamisele kuidagi vastu. Valmis on praegu 18 ruutu sinistes toonides. Loodetavasti annab praegu kontides olev viirus varsti järele ja saan tasapisi ruutude hulka suurendama hakata.

Kaelussallid ja mütsid

Juba tükk aega on valmis olnud kaks kaelussalli, mida pole pildile püüdnud. Proovisin sinna juurde pusida mütse. Tegin esimest korda elus kahekordseid mütse, mis said päris lahedad, eriti oranž, mis valmis esimesena, rohelisega pingutasin teha paremat, aga kukkusin haledalt läbi. Ja tõestuse sai tõsiasi, et ilma modellita ma parajat mütsi teha ei oska. Igatahes nendele väikestele põnnidele, kellele algselt sai tehtud, on need mütsid totaalselt suured. Oranž on paras umbes 3-aastasele, roheline sipake suuremale lapsele.

Pilte siis ka:

Ja kuidas tekitada mütsile pael, mis lapsele mugav ja sobib ühtlasi ka mütsiga kokku?

Pavlova

Vaikne pühapäev kodus. Hommik saab alguse kausitäie pannkoogitaigna pannkookideks muutumisega. Maitsevad head nii omatehtud õunapüreega (neid purke tänu sügisesele õunamoosikeetmisele veel mitu õnneks kapis järge ootamas) kui ka sügavkülmast võetud maasika toormoosiga.

Lõunaks teen potitäie borši, pole ammu teinud, seetõttu loen mitmeid retsepte, enne kui tegutsema asun. Retsept valmib oma peas. Esmalt potti natuke võid, sinna sisse lihatükid (on nii veist kui siga), seejärel varsti natuke vett ja vaikselt podisema. Siis tükeldan porgandi tikukesteks, poti sisse killuke võid ja porgand sinna sisse, kui juba kergelt pehme, siis kastrulisse lihadele seltsiks, sinna rändab ka mitu mehist peotäit hapukapsast, enne kartuli lisamist lasen veidi podiseda. Siis kartul ja riivitud keedupeet. Maitseteks supile soola, pipart, suhkrut ja äädikat ning peotäis hakitud peterselli kõige lõpuks. Sai päris hää.

Õhtupoolikul leian end internetist, kust kaen mitu osa saatest Õhtusöök viiele. Tuleb mõte teha Pavova kooki. Retsepte lugedes saan teada, et see kardetust lihtsam. Väga huvitav katsetus leiab tee lõpuks õhtusöögilauale. Magus õhtusöömaaeg. Retsepti leidsin siit . Katteks peale vahukoore ja kohupiima segu ning sügavkälmikust mustikaid. Selline ta siis sai, selline magus suutäis...

Suure töö algus

Tegin algust oma lõngade tagavara hävitamisega. Momendil kastide kaupa vanu lõngajuppe, enamik pärit sellest ajast kui vanaema kindaid kudus, aga see oli juba oi kui kaua aega tagasi. Ühesõnaga, valisin välja ühe mustri, mida siis heegeldan erinevate värvikombinatsioonidega. hiljem proovin need tekiks kokku monteerida. Muster sama, mis eelmisel tekil - karikakraratas. Nii, märk on siis maha pandud.

Kuna ma pikalt järgepanu heegeldada oma randmeprobleemi tõttu ei saa, siis endale töö lõpetamise tärminit ei sea. Vahepeal proovin lõpetada alustatud Haapsalu räti, mida on kootud umbes 15 cm. Lõpetamist ootaad ka kaks mütsi, millele oleks vaja paelasid, aga mõte on selles osas kinni, no ei tule head ideed isetegemiseks. Kui paelad valmis, siis näitan ja räägin pikemalt. Mütside juurde kuuluvad kaelussallid on igatahes valmis.

Midagi punast sõbrale

Sõber telefon sai endale sooja pesa. Kootud lõngajääkidest, ülesloomine ümber kahe varda kaheksaid keerutades ja seejärel kootud paras soolikas, üles serva tegin augurea, kust sai keerutatud pael läbi punutud. Kaunistuseks tikand, tegemist on varesejala pistega.

Siit tuli mõte tikkimisega taas üle pikkade aastate taas tutvust teha. Eks proovin varsti jälle.

Sallimüsteerium vihje 3

Mitu päeva kudumist ja vihje kolm saigi valmis. Lihtne ja ilus. Ootan huviga, mis edasi saab. Momendil käsil teine tokk lõnga. Järjest enam hakkan mõtlema, et muretsen värviüleminekutega lõnga ja koon veel ühe. Selle lillerea siiski sobivat tooni ühevärvilisega. Panen oma plaanidesse kirja.

Sallimüsteerium

Isetegijas on käimas vahva sallimüsteerium, avastasin selle paar päeva pärast esimese vihje ilmumist foorumisse puht juhuslikult, aga sisetunne käskis proovida. Esimesed kaks vihjet olid huvitavad, õnneks lugesin seda, mida on postitustes kirjas, see hoidis ära nii mõnegi harutamise, aga päriselt pole ma nendest siiski pääsenud. Asun nüüd kolmanda vihje kallale, enne püüdsin pildile oma senise pingutuse.

Väga lahe kooskudumine. Olen natuke rahulolematu valitud lõngaga, aga no huvi kuduma hakata oli nii suur, et valisin olemasolevate lõngade hulgast tol hetkel kõige sobivama. Lõngaks Emmebi Pegaso ja vardad nr 3,5.

Pipi Pikksukk

Käsime perega Estonia teatris Pipi etendusel. Nii fantastilist teatrielamust pole ammu olnud, vaadata oli nii suurel kui väiksel. Kummardus Ingel Marlen Mikk, sa annad näitlemises silmad ette kellele iganes professionaalide seas. Teine suur kummardus Härra Nilssonile alias Alo Kurvits, sa oli ahv igal hetkel kui olid laval. Pipi - see oli etendus täis põnevust, samas ka natuke nostalgiahõnguline. Tõeline lasteetendus, kus lapsevanemal ka igav ei ole.