Piknikulina

Abakhanist ostetud kangajupike sai endale palistatud servad ja lisaks ka lihtsa pitsi. Ikka selle sama, vana tuttava käterättide äärest. Lõng on puuvillane jämedamat sorti, ostetud Leiumarketist. Lõnga valisin sobiva tooni tõttu, kuigi selles vaheldus roheline valgega. Algul pelgasin, et lõng sai veidi liiga jäme, aga olemasolevale kangale polekski mingi väga õhuline pits sobinud. Lõngast tulenevalt oli heegelnõel number 2, esimese ringi tegin veidi peenemaga, sest muidu oleks kuidagi pitsi kanga külge saanud.

Eelmise suve heegeldiste lõpetamine

Eelmisel suvel heegeldasin igal hetkel käterättidele pitse. Ikka seda ühte ja sama, lihtsat ja lemmikumat. Terve hunnik pitsikesi käterätiservas, lisaks veel mustikase linakese ääres ootas, millal küll perenaine laiskuse varna viskab ja rippuvad  jupikesed ära peidab ning seejärel ka triikmasinaga üle käib. Nüüd siis suure suve eel muutuski perenaine virgemaks ja tegi töödele lõpu.

Kokku 19 käterätti oma pitsidega ja mustikane laudlina tagatipuks:

Pajalappe on ikka vaja

Olen talve jooksul teinud hulgaliselt pajalappe, mis on läinud küll jõulukingiks, küll niisama kingiks, osa on leidnud tee ka oma kööki ning mõned veel sahtlis oma aega ootamas. Kõigi materjaliks on puuvillane lõng, mis on kunagi olnud kellegi kampsun. Seega siis taaskasutus. Heegelnõel on olnud number neli ja kõik nad on heegeldatud kuusnurksena, ehk igal ringil olen kuues kohas kasvatanud. Põhisilmuseks kinnissilmus.

Mõned valminud pajalappidest jõudsid ka fotodele:

Kõige enam pajalappe oli samades värvides nagu viimasel pildil. Kahjuks suurem osa jäi piltidele püüdmata.